Kreeta üldinfo

Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao - Euroopa, Aasia ja Aafrika - kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km², pikkus 260 km, rannajoone pikkus on 1046 km. Kreeta on mitte üksnes kõige lõunapoolsem Kreeka saar, vaid ka Euroopa kõige lõunapoolsem punkt.
Kreeta saar asub Egeuse mere lõunaosas kolme maailmajao - Euroopa, Aasia ja Aafrika - kaubateede ristumiskohas. Saare suurus on 8336 km², pikkus 260 km, rannajoone pikkus on 1046 km. Kreeta on mitte üksnes kõige lõunapoolsem Kreeka saar, vaid ka Euroopa kõige lõunapoolsem punkt. Kreeta on Kreeka suurim saar ning Sitsiilia, Sardiinia, Korsika ja Küprose järel Vahemere suuruselt viies saar. Saare põhjarannikul asub Kreeta pealinn Iraklion, mis jagab saare jutkui kaheks: ida- ja lääneosaks. Erinevalt Kreeka mandriosast ei ole Kreetal suuri linnu - suurem osa saare elanikest elab väikelinnades ja enam kui 1400 külas.

Kreetaga on seotud paljud Vana-Kreeka müüdid ja legendid, Kreeta on kõigi jumalate isa - Zeusi - sünnimaa. Siin lõi Kreeta kuningas Minos oma vägeva impeeriumi. Kreetal elas ja tegi oma meistritöid kuulus Daidalos, kes ehitas Minose käsul labürindi, kus vapper Theseus surmas Minotaurose. Mõned uurijad on Kreetat pidanud Atlantise jäänukiks, kuna vanakreeka filosoof Platoni kirjeldatud Atlantise elanike välimus langeb kokku Kreeta esimeste elanike väljanägemisega - nad olid pikka kasvu, laia näo, heledate juuste ja siniste silmadega.

Kreeta on suurepärane koht puhkamiseks - enam kui 300 päeva aastas on siin päikselised. Kreeka suurimal saarel on pakkuda niivõrd palju, et ühest puhkuseajast ei jätku, et külastada kõiki huvitavaid kohti. Kreeta on kuulus Lassithi platoo, mille koobastes arvatakse Zeus sündinud olevat, samuti vapustavalt kaunite mäemassiivide, oliivipuusalude, Knossose suurejooneliste paleede ja sellest pärinevate (hetkel muuseumis säilitatavate) väärisesemete ning kloostrite ja kirikute poolest. Külastajate südant liigutab väikeste külade eksootiline õhkkond, mille loovad väliselt rahulikud, ent sisemiselt temperamentsed kreetalased.

Geograafiline asend : Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist. Kreeta on Kreeka suurim saar ja Vahemere saarte hulgas 5. kohal.

Pindala : 8 366 km, pikkus - 260 km, laius - 60 km.

Ranniku pikkus : 1046 km.

Kliima : Saare vahemereliselt pehmet kliimat iseloomustavad kuivad kuumad suved ja niisked talved. Südasuvel võib õhutemperatuur saarel tõusta isegi üle 40 °C ning merevesi ulatub suvel 26- 27 kraadini. Suvist kuumust leevendavad värskendavad meretuuled. Lääne-Kreetat ja Hania piirkonda loetakse sealse püsiva ilma tõttu Kreeta parimate suvituspiirkondade hulka.

Pealinn : Iraklion. Suurimad linnad Iraklioni järgi on Hania, Rethymnon ja Agios Nikolaos.

Rahvaarv : umbes 650 000 elanikku.

Keel : Kreeka, turismipiirkondades saab hästi hakkama ka saksa, inglise ja prantsuse keelega.

Usk : Kreeka õigeusk (98% rahvastikust).

Raha : Euro ( al. 2002 a.)

Elektrivool: 220 V, 50 Hz.

Tollieeskirjad : Kreekasse reisimisel kehtivad Euroopa Liidu sees reisimise tollieeskirjad. Kreekasse võib kaasa võtta:

tubakatooteid: 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg suitsetamistubakat ja 1 kg närimistubakat;

alkoholi: kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini, kuni 110 liitrit õlut, kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke (alkoholisisaldus üle 22%), 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke (alkoholisisaldusega alla 22%).

Puhkepäevad : Linnas kauplused on avatud 9 - 14:00 ja 18:00 - 21:00, pühapäev on puhkepäev, aga esmaspäeval, kolmapäeval ja laupäeval töötavad kauplused kuni kell 14:00. Muuseumid on esmaspäeval suletud.

Rannad : Kreeta lääneosa põhjarannikut iseloomustavad pikad liivarannad, mida kohati palistavad merre ulatuvad kivinukid. Liiv on tume, kohati kiviklibune (soovitav kaasa võtta kummijalatsid). Meri läheb sügavaks piisavalt kiiresti, aga mitte liiga järsku. Paljudes randades on võimalus snorgeldamiseks. Kõrghooajal on oht, et suuremates turismikeskustes on rannad ülerahvastatud.