Madeira
Seda smaragdrohelist saart nimetatakse ka igavese kevade saareks. Saar lummab külalisi oma looduse ilu ja imelise kliimaga ning jagab heldelt kõigiga oma rikkusi - kauneid lilli, mahlaseid puuvilju ja rikkalike mereande. Madeira on tõeline paradiis Atlandi vetes ja üks Euroopa vanimaid eliitkuurorte.
Pindala: 741m², pikkus 57 km, laius 22 km
Pealinn: Madeira pealinn on Funchal, elanikke 100 000
Rahvaarv: 245 806
Kõrgeim mäetipp: Pico Ruvio 1862 m

Seda smaragdrohelist saart nimetatakse ka igavese kevade saareks. Saar lummab külalisi oma looduse ilu ja imelise kliimaga ning jagab heldelt kõigiga oma rikkusi - kauneid lilli, mahlaseid puuvilju ja rikkalike mereande. Madeira on tõeline paradiis Atlandi vetes ja üks Euroopa vanimaid eliitkuurorte. Saar asub Atlandi ookeanis, 700 km Casablancast ja 900 km Lissabonist.
Saar avastati 1420. aastal Portugali meresõitaja João Gonçalves Zarco poolt. Sellest ajast peale on viisid saare juurest mööda kõikide karavellide teed, mis maadeotsingutele itta suundusid.

Puhkus Madeiral on ahvatlev juba saare väga mõnusa kliima tõttu, sest talved on siin küllaltki soojad, suvel aga ei ole kunagi lämmatavalt kuum. Seda tänu geograafilisest asendist tingitud tuultele. Tervistav mereõhk ja kohalik ilmastik mõjuvad väga toniseerivalt ja jõudu taastavalt. Suurepärased hotellid pakuvad omalt poolt sõna otseses mõttes kuninglikku puhkust. Raske on leida lõõgastumiseks ja argimurede unustamiseks paremat kohta.

Madeira loodus on hämmastavalt mitmekesine. Üksteise järel avanevad männimetsaga kaetud mäed ja lopsaka taimestikuga orud pakuvad hingematvalt kaunist vaatepilti. Kuna saar on vulkaanilist päritolu, siis koosneb Madeira maapind laavast ja tuhast, mis koos väga soodsate ilmastikutingimustega on loonud siia tõelise subtroopilise paradiisi. Banaanid kasvavad siin otse linnatänavatel ja kõikvõimalikes värvides ja vormides õitsvate taimede ilu ei jõua lihtsalt ära imetleda. Siin õitsevad kogu aeg orhideed, kallad, bugenviliad, hortensiad, magnooliad ja asalead.

Saare pealinn Funchal laskub tohutu amfiteatrina mööda mäenõlvu alla võimsa ookeani poole. Linnas ja selle ümbruskonnas on mitu suurepärast botaanikaaeda, sealhulgas ka orhideede aed. Funikulööriga saab tõusta Monte mäe tippu, kust avaneb vapustav vaade linnale ja ookeanile, alla laskuda võib punutud kelgus, mis oli sajandite jooksul Madeira elanike seas levinud transpordivahend.

Funchali lääneosa on turismitsoon, kuhu on koondunud parimad, peamiselt 4-5* hotellid.

Madeira on tõeline paradiis loodussõpradele, kes naudivad jalgsimatku ja kauneid maastikke. Saarel on palju võimalusi kõikvõimalike spordialadega tegelemiseks, alates paraplanerismist kuni kaljuronimiseni, mägijalgrattast kuni ratsutamise ja tennisemänguni. Golfisõpradele on Madeiral kaks rahvusvahelise klassi golfiväljakut. Loomulikult on Madeira ka üks suur veespordikeskus. Juba ammusest ajast populaarsust kogunud veesuusatamise, surfamise, allveeujumise ja purjespordi kõrval on Madeira nüüd ka esmaklassiline rahvusvahelise sportliku kalapüügi keskus, kus püütakse üsna tihti välja kuni 500 kilo kaaluvaid siniseid marliine. Peale selle on siinsed veed rikkad ka tuunikala liikide poolest.

Siiski ei ole Funchal ainult rahvusvaheliselt tunnustatud kuurort, vaid ka saarestiku kultuurikeskus, kus toimuvad sellised kaugemalgi kuulsad üritused nagu karneval veebruaris, lillede pidu aprillis, veinifestival septembris ja suurejooneline uusaasta ilutulestik lahe kohal.
Ookeani kohal rippuvad kaljurünkad, loodusjõudude poolt uuristatud basseinid ja mägede vahel looklevad niisutuskanalid „levadad" on turistide meelispaigad, kes käivad siin seda hingematvalt ilusat maastikku imetlemas.
XVI sajandist pärit frantsiskaani munkade klooster on üks saare pealinna peamine vaatamisväärsus. Siin saab näha, kuidas valmistatakse kuulsat Madeira veini, seda veinisaalis degusteerida ja mälestuseks kaasagi osta. Linnas on laavakivist laotud Se katedraal, mille lagi on inkrusteeritud puu ja elevandiluuga. Teised Funchali huvitavad kohad on näiteks veel XVI sajandist pärit Santa Clara kirik, tikkimistöökoda, Funchali aiad ja kalaturg.
Santana on saare põhjaosas asuv tüüpiliste madeira majakestega külake.

Botaanikaaiad on ühed Madeira tähtsamad vaatamisväärsused. Siin on meeletult palju taimi ja lilli, mida portugallased on kolmesaja aasta jooksul oma reisidelt kogu maailmast kaasa toonud.
Madeira rahvuslik looduskaitseala asutati 1982. aastal ja võtab enda alla kaks kolmandikku saarest, kaasa arvatud rangelt kaitstavad puhkealad. Kaitseala jaguneb mitmeks eraldi kaitsealuseks piirkonnaks.

Ilhas Desertas on Madeirast lõunas asuv väikesaarte kaitseala, mis on loodud hüljeste kaitsmiseks. Siin on akvalangiga sukeldumine keelatud, paadist väljumiseks on vaja eriluba. Ilhas Desertas looduskaitseala loodi 1971. aastal, see on saareriigi üks vanimaid.

Saarlaste uhkuseks ja põlvest põlve edasi antav rahvuslik traditsioon on kohalik tarbekunst. Eriti kuulsad on kohalikud tikandid ja punutised. Ükskõik milline siit kaasa ostetud pisike kunstiteos jääb veel kauaks Madeirat meenutama.
Samanimelisesse saarestikku kuuluvad veel 40 km Madeirast kirdes asuv Porto Santo saar ja asustamata saared Desertas ja Selvagens.

Ponto Santo saareke sattus kunagi esimesena portugallaste teele. Saar erines Madeirast oma tasase maastiku ja liivarandade poolest, mille kuldne liiv on oma raviomadustega tuntuks saanud. Saare pealinna Vila Baleira suurimaks vaatamisväärsuseks on maja, milles elas Christoph Kolumbus.

Ebatavaliselt ilus ja ürgne loodus ei ole Madeira ainus rikkus. Siin valitseb ka troopiliste puuviljade küllus: banaanid, marakuiad, mangod, avokaadod...On ka eksootilisi puuvilju, mida ainult sellel saarel kasvatatakse, näiteks nespera (üheaegselt nektariin ja aiva), anona (roheline viljalihaga käbi, meenutab keedukreemi) ja fruta de delicia (hallikas ananassimaitseline „kurk").

Üks Madeira traditsioonilisi roogi on Espetada de Carne, erilisel viisil grillitud liha. Maitsmist väärib ka kalafileevarras Filete de Peixe-Espada.

Tervistav õhk ja väga hea kliima mõjuvad väga toniseerivalt ja tervistavalt.
Raske on leida lõõgastumiseks ja argimurede unustamiseks paremat kohta. Nii arvas ka Winston Churchill kui siin puhkas ja akvarellidega maalis. Seda kinnitavad ka faktid Christoph Kolumbuse ja Austria kuninganna Sissi elust.

Ühesõnaga - Madeira on tõeline maapealne paradiis. Meie omalt poolt kutsume teid seda paradiislikku nurgakest külastama ja saama unustamatuid isiklikke muljeid sellest muinasjutulisest kohast.
Oleme veendunud, et soovite siia ikka ja jälle tagasi tulla. Veel, ja veel, ja...

Funchal
Tänapäeval on Funchal kaasaegne linn oma enama kui 100 000 elanikuga. Linna asukoht on unikaalne, sest looduslikult ümbritseb seda amfiteatri-sarnane barjäär, mis saab alguse sadamast (Porto de Funchal'ist) ja kõrgub peaaegu 1200 m kõrgusele mäenõlvakutele, pakkudes seeläbi looduslikku varju.
Funchal on olnud Madeira pealinn enam kui 5 sajandit ja saanud oma nimetuse siinse rohke köömnekasvu tõttu (portugali keeles „funcho"). Pealinna üheks oluliseimaks aardeks on 15.-16. sajandil rajatud Se katedraal.
Funchalis liivarandu ei ole, mistõttu saab veerõõme nautida hotellide basseindes või siis tasulistes merevee-ujulates (Lido ja Ponta Gorda; sissepääs ujulasse maksab u 3-6 EUR). Rannamõnusid saab nautida saare tillukesel liivarannal , Calheta Beach'il, kuhu rannaliiv on toodud Marokost.